Head
(Head filmid, peale mõningast settimist võivad jõuda esimesse
kategooriasse)
Soul (2020). Animatsioon andekast, kuid edutust muusikust, kes kohtub alles elu alustava hingekesega. Nalja saab ka.
Palm Springs (2020). Ulme-elementidega romantiline komöödia. Noored kohtuvad pulmas ja edasi läheb asi kummaliseks.
Alibi.com (2017). Film keerleb ümber väikse firma, mis tegeleb kõrvalhüpete harrastajatele veekindlate alibite korraldamisega. Kõik sujub hästi
kuni peategelane asub püsisuhtesse ja mässib ennast valede võrku. Lihtne komöödia, aga kuidagi värskendav (prantslaste film).
Napapiirin sankarit. (2010) e.
Lapland Odyssey.. Noorte kuttide elu depressiivses Lapimaa väikelinnas. Sõbrad võtavad ette seiklusrikka öise autosõidu, et osta digiboks. Raamlugu kuivanud puuga oli päris vaimukas.
En man som heter Ove. (2015) e.
A Man Called Ove.. Hea raamatu põhjal tehtud hea film torisevast papist, kellel on tegelikult suur süda ja kurb minevik.
Matti. (2006) e.
Matti: Hell Is for Heroes.. Film suusahüppajast ja muidu staarist Matti Nykänenist, kelle elu kujunes poolkogemata seikluslikumaks kui keskmine film.
Veloce come il vento. (2016) e.
Italian Race.. Peale isa ootamatut surma on GT-võidusõitjast neiu ainuke lootus elu järje peale saamiseks võidusõidu esimene koht. Kuna tiim on lagunenud, hakkab teda
treenima narkosõltlasest vend, endine edukas võidusõitja.
Onward (2020). Multikas kahest isata jäänud vennast, kes kasutavad maailmast pea-aegu kadunud maagiat, et oma isaga üheks päevaks uuesti kokku saada.
Gisaengchung. (2019) e.
Parasite.. Töötute perekonnast üks saab rikaste juurde koduõpetajana tööle asudes nö jala ukse vahele. Valetades ja sahkerdades asendavad nad pereliikmetega ka kõik teised teenijad.
Jojo Rabbit (2019). Natsi-Saksamaa viimased nädalad Hitlerit fännava väikese poisi silme läbi. Film algas lõbusa komöödiana, kuid siis lajatas valusa draamana. Kõlama jäi kui mõttetu
on ikka sõda ja kui tühjad on need ideaalid, millele tuginedes sõditakse.
Klaus (2019). Animatsioon. Jõuluvana müüdi tekkelugu. Meeldis, kuidas lugu kulges väga loogiliselt: ei mingit roosamannat, kuid egoismist kannustatud teod viivad üllataval kombel suurte
positiivsete muutusteni. Palju häid nalju ja vaimukad tegelaskujud.
Ükssarvik (2019) e.
Chasing Unicorns.. Lõbus film mõõdukalt andekatest noortest, kes teevad oma idufirma. Ärivaistu neil eriti ei ole, idee on kahtlane, kuid kuidagiviisi õnnestub investorid leida ja asi liikuma saada.
El Camino: A Breaking Bad Movie (2019). Seriaali "Breaking Bad" lõpulugu filmi kujul. Jesse on august (sõna otseses mõttes) välja saanud ja varjab ennast politsei eest.
Mother! (2017). Üksildases paigas elavad noor naine ja tema mees, kelle loomingul on palju austajaid. Ühel päeval jääb neile külaline, kellele tulevad omakorda külalised, kes kõik tunnevad ennast võõras kodus kuidagi liiga mugavalt. Asjad lähevad aina kummalisemaks ja lõpuks täitsa hirmsaks. Film on liiga ehmatav, et teda soovitada... kuid loo puänt on mõjus ja tasub eelnevad kannatused ära.
Yesterday (2019). Peale kummalist elektrisüsteemide häiret on keskpärane muusik ainus, kes mäletab Biitlite lugusid ja hakkab neid esitama enda loomingu pähe.
Avengers: Endgame (2019). Peale Thanose võitu on kogu maailm leinas. Tekib lootus, et vana olukorra saab taastada kui tagasi minevikku rännata ja kurja juureks olnud kivid kokku koguda. Tore lõpulugu ja mõnusalt rahulikuma tempoga.
Once Upon a Time... in Hollywood (2019). Vananev vesternistaar ja tema kaskadöörist parim sõber kipuvad ajale jalgu jääma, kuid on muidu kõvad kutid. Taustal imekauni Sharon Tate'i lugu.
Following (1998). Algaja kirjanik armastab inimesi jälitada. Üks jälitatav, murdvaras, asub temaga kontakti ja üks jama järgneb teisele. Üks Nolani esimesi filme, Memento hõng on täitsa tuntav.
Juured (2018). Mitu pisikest lugu tavaliste eestlaste elust. Oli mõnusaid kohti, oli nii kurbi kohti, et tahaks need mälust kustutada.
Kimi no na wa. (2016) e.
Your Name.. Animafilm. Neiu ja noormees vahetavad ühtepuhku oma kehi. Tekib soov teineteisega kohtuda, kuid paraku ei püsi peale ärkamist enam ükski teise elu detail meeles. Lisaks nunnule armastusloole on filmis veel paar ootamatut pööret.
Tõde ja õigus (2019). Tegevustik raamatust tuttav, aga üles ehitatud nii, et tulemuseks on aegumatu lugu tüüpilisest eesti mehest, kes arvab, et töö on parim viis väljendamaks oma armastust pere vastu.
Time Trap (2017). Mis juhtub kui sa lähed koopast otsima kedagi, kes jäi kadunuks kui läks otsima kedagi, kes jäi kadunuks? Jep, sa jääd ka kadunuks. Ulmekas koopast, kus aeg kulgeb aeglasemalt kui mujal maailmas. Koopasse kinni jäänud seltskond teadvustab tasapisi oma sünget olukorda. Väga mõnus klassikaline ulmekas, kus jätkub ettearvamatuid pöördeid lõpuni välja.
Alpha (2018). Lugu kiviajast. Surnuks peetud ja jahiseltskonnast maha jäänud poiss (vt "The Martian") sõbruneb tagasiteel hundiga. See paneb aluse inimeste ja koerte koostööle, mis muudab inimkonna ajalugu. Väga palju ilusaid vaateid.
Võta või jäta (2018). Poissmehest ehitaja saab endiselt tüdruksõbralt ootamatu kõne: tule ja kasvata ise oma vastsündinud tütart. Järgnev isaks kasvamise teekond ei ole lihtne, kuid kõlama jääb, et inimesed muutuvad, kellegi vanemlikke võimeid ei tohiks stereotüüpide alusel kahtluse alla seada.
Upgrade (2013). Ulmekas lähitulevikust. Peategelane saab endale uuendusliku intelligentse implantaadi. Esmapilgul asendamatu vidin toob kaasa hulga jamasid.
Extinction (2018). Pereisa näeb painavaid unenägusid oma perekonna surmast ja tulnukate invasioonist. Ühel päeval saab sellest tegelikkus. Heale ulmeloole omaselt kostitatakse vaatajat veel mõne ootamatu pöörde ja vimkaga.
Still Life (2013). Lugu ametnikust, kes otsib omakseid surnuna leitutele, kellest ei paista keegi puudust tundvat. Erakliku elustiiliga ametnik on paraku väga oma klientide sarnane.
Rebellkirurgen (2017) e.
The Rebel Surgeon. Bürokraatlikus Rootsi meditsiinisüsteemis pettunud kirurg läheb tööle Etioopiasse. Töömaht ja tempo on meeletud, kuid samas saab inimesi rohkem aidata. Kohalikud on pere hoidvad ja südamlikud, seal saab välja astuda uhke maja, auto ja suvila nimel rattas rabelemisest.
Sorcerer (1977). Oma mineviku eest põgenevad mehed võtavad vastu eluohtliku tööpakkumise: vedada üle mägede ja džungli suur kogus lõhkeainet.
Seltsimees laps (2018). Leelo Tungla lapsepõlvel tuginev lugu stalinismi ohvriks langenud perekonnast.
What We Do in the Shadows (2014). Libadokumentaal vampiiride sõpruskonna argipäevast. Üle hulga aja üks tõesti hea komöödia!
Салют-7 (2017) e. Salyut-7. Kosmosefilm Külma sõja aegsest Nõukogude kosmosejaama päästemissioonist. Annab hea ettekujutuse elu ja inimkätega loodud tehnika haprusest kosmoses. Sekka sissevaade vingete vene meeste hinge.
Spider-Man: Homecoming (2017). Ämblikmees maadleb tavaliste teismelise poisi probleemidega. Mõnus huumor ja süžeepöörded, mida ei aimagi kilomeetri kauguselt ette.
Gifted (2017). Vanaema ja onu vaidlevad matemaatikageeniusest tüdruku tuleviku üle: kas tal peaks olema normaalne lapsepõlv või tuleks tema andeid algusest peale maksimaalselt arendada.
Baby Driver (2017). Segastel asjaoludel juhib noormees pättide jaoks põgenemisautosid, kuigi see töö on talle sisimas vastuvõetamatu. Kibelus uue alguse järele muutub eriti tungivaks kui ta leiab endale südamedaami.
Death Note (2017). Koolipoisi kätte jõuab märkmik, millesse nimesid kirjutades saab teisi inimesi tappa. Muidugi saab märkmikku ka õilsatel eesmärkidel kasutada, kuid põrgutee on sillutatud heade kavatsustega... Põnevust jätkub filmi viimaste sekunditeni!
Boss Baby (2017). Multikas seni mõnusasti üksi kasvanud poisist, kes saab endale väikese venna. Kõrvallooks seletus, kust beebid tegelikult tulevad. Muhe lugu, vahepeal kurb ka - nagu ikka.
Good Kids (2016). Neli just edukalt keskkooli lõpetanud noort plaanivad täiel rinnal nautida viimast ühist suve enne kolledžit. Komöödia. Meeldis, et ei mindud välja "tublide" ja "populaarsete" rõhutatud vastandamise peale, vaid näidati maailma mitmekülgsemalt.
Hacksaw Ridge (2016). Lugu Teises maailmasõjas vabatahtlikult sõjaväkke astunud ameeriklasest, kelle usk ei lubanud tal relva kätte võtta. Sellele vaatamata ta mitte ainult ei jäänud lahingutes ellu, vaid päästis meedikuna lahinguväljalt tohutu hulga kaaslasi. Ja film jättis veel pool lugu rääkimata: tegelikult oli ta veel palju kõvem mees.
The Accountant (2016). Leebema autismi vormiga super-raamatupidaja
teeb ühtepuhku kriminaalidele tööotsi. Kui tema elu kallale kippuma hakatakse, siis näitab raamatupidaja
ennast hoopis teisest küljest. Hästi huvitavate tegelastega film, eelkõige seletatakse
põhjalikult lahti muidugi peategelase taust.
Arrival (2016). Maale maanduvad tulnukalaevad ja püüavad
inimkonnaga kontakteeruda. Suhtlust tulnukatega juhivad keeleteadlane ja teadlane, kes loodavad
rahumeelset tulemust. Film on kulgeb rahulikult ja mõtlikult. Üllatusi on, aga tulnukate taustalugu
jääb põhjalikumalt lahti seletamata, kuid elamus selle tõttu ei kannata.
The Big Short (2015). Lugu
masu tagamaadest, keskendudes tegelikele inimestele, kes kriisi ette ennustasid ja
mulli lõhkemisest kasu said. Erinevalt paljudest teistest sarnastest filmidest tehakse
asja põhimõte tõesti hästi selgeks, kuid samas jäädakse ka mõnusalt kergeks, meelelahutuslikuks.
The Hateful Eight (2015). Rõõm on
elada sellisel kuldsel ajastul, kus saab vaadata päris värsket Tarantino
filmi... Nagu eelmine (vt "Django Unchained"), oli ka seekordne tõeline
maiuspala, mis haarab vaataja jäägitult oma maailma. Tegevus toimub
kodusõja järgses Ameerikas, kus endiste osapoolte vahelised hõõrumised
on veel vägagi päevakorras. Keset vaenulikku talve satub teeäärsesse
ööbimiskohta kokku kirju seltskond: pearahakütt ja tema "saak", šerif,
neeger ja ports kahtlaseid tüüpe, kelle motiivid alles hakkavad selguma.
Everest (2015). Tõsielusündmustel
põhinev film õnnetult lõppenud 1996. aasta Everesti ekspeditsioonidest.
Inside Out (2015). Multikas.
Kujutatakse tunnete kui indiviidide seiklusi 11-aastase tüdruku peas.
Huvitav idee ja vaimukad naljad.
Still Mine (2012). Loo keskmes on
vanahärra, kes soovib endale ja oma naisele ehitada mõnusa väikese
majakese, kuid langeb bürokraatia ohvriks. Algul tundub, et tegu on
lihtsalt ühe kiusliku vanainimese hullude ideedega (ka lapsed ei kiida
tema plaane heaks). Kuid tasapisi peab vaataja nõustuma, et taadi
plaanidel ja põhimõtetel on jumet ning kedagi ei tohiks lihtsalt
vanusele viidates käed rüpes istuma kohustada.
Film Kteer Kbeer (2015) e.
Very Big Shot. Liibanoni film kolmest vennast, kes on
kadunud isa pitsaäri ühendanud edukalt narkoäriga, mille nad püüavad
ühendada filmitootmisega. On ehedaid kultuurielemente ja häid nalju.
The Martian (2015). Hea
lühikokkuvõte suurepärasest raamatust. Astronaut jääb õnnetul kombel
üksi Marsile maha. Selleks, et vaenulikul planeedil päästeoperatsiooni
saabumiseni ellu jääda, saab ta loota ainult enda mõistusele.
Time Lapse
(2014). Kolm sõpra avastavad salapärastel asjaoludel hukkunud naabri
korterist masina, mis teeb pilte järgmisest päevast. Otse loomulikult
kasutavad nad seda oma isiklikuks hüvanguks. Algul on kõik hästi, kuid
ühel hetkel kasvab olukord üle pea, tekivad erimeelsused ja olukord
muutub koledaks.
Nightcrawler (2014). Loo
peategelaseks on vabakutseline operaator, kes filmib erinevaid
krimiuudiste sündmuspaiku ja teeb verivärsked kaadrid kiirelt rahaks.
Kuna moraaliküsimustest ta end segada ei lase, teeb peategelane selles
kitsas valdkonnas äärmiselt kiiret karjääri.
Nullpunkt (2014). Värske eesti film.
Lihtne Lasnamäe poiss Johannes läheb eliitkooli õppima, kuid sealses
hierarhias ei ole kerge hakkama saada, iseäranis siis, kui kodused
probleemid ei võimalda vajalikul määral koolitööle pühenduda. Tuttavad
Lasnamäe kohad tekitasid palju äratundmisrõõmu. Tunda oli, et sündmuste
taga oli rohkem, kui film ära rääkida jõudis. Nüüd oleks hea raamat ka
läbi lugeda.
Back to the Future Part II (1989)
Ulmeklassika teine osa. Seekord satub ohtu Marty enda olevikumaailm ja
tekkinud pahanduse päästmiseks tuleb tal taaskord oma vanemate aegsesse
minevikku sukelduda. Oli palju mõnusaid kokkupuutepunkte esimese
filmiga.
Back to the Future (1985).
Ulmeklassika uuesti üle vaadatud peale pikka-pikka pausi. Koolipoiss
satub ajamasinaga 30 aastat ajaloos tagasi, tõkestab kogemata oma
vanemate armumist ja peab pea tööle panema, et mitte ise ajaloost
kustutatud saada.
Autómata (2014). Ulmekas räsitud
tulevikumaailmast, kus inimesi abistavad robotid. Robotite piiramiseks
on neile sisse programeeritud kaks reeglit. Loo peategelane on uurija,
kes kahtlustab, et on roboteid, keda need reeglid enam ei piira. Film on
vahepeal hirmus põnev, siis on jällegi kohad, mille juures tahaks
üht-teist muuta, kuid kokkuvõttes ikkagi positiivne mulje.
The Fault in Our Stars (2014). Kaks
haigusest räsitud teismelist kohtuvad teraapiagrupis ja armuvad. See ei
ole klassikaline armastuslugu aga samas ka mitte mingi nutune vähifilm
(tegelased ise võtavad oma olukorda sageli musta huumoriga). Filmi sõnum
on lõppkokkuvõttes positiivne: mõni elu on lühem kui teine, kuid
sellesse lühikesse ellu mahub samuti lõputu hulk hetki. Igaühe oma valik
on, kas antud hetki nautida või veeta need paratamatu lõpu hirmus.
The Giver (2014). Lugu ulmelisest
tulevikumaailmast, kus kodanike tunded surutakse üldise hüvangu nimel
regulaatsete süstidega alla (vt "Equilibrium"). See muudab drastiliselt
ühiskonnakorda ja kaotab meile tavapärasel kujul selle kõige väiksemat
rakukese - armastusel rajaneva perekonna. Loo peategelane, äsja oma
ühiskondlikusse rolli määratud noormees, loobub tunnete kontrollist ja
õpib tundma mineviku maailma parimaid ja halvimaid külgi. Jäi mulje, et
film oli sunnitud nii mõnestki teemast kiirustades üle libisema, seega
oleks huvitav lugeda hoopiski raamatut, millel film põhineb.
The Beguiled (1971). Ameerika
kodusõja madinas võtavad väikese Lõuna tütarlastekooli asukad enda hoole
alla Põhja osariikide eest võitleva haavatud sõduri. Ainukese mehena
majas puudutab ta ka kõige nooremate naiste hingekeeli ja otse
loomulikult kasutab sõdur seda mõjuvõimu enda hüvanguks nii kuidas
jaksab. Naistevaheline armukadedus teeb õhustiku pinevaks ja toob
ettearvamatuid tagajärgi.
Le passé (2013) e. The Past.
Mees tuleb peale mitut aastat tagasi endisesse kodulinna, et lõpuks
lahutus ära vormistada ja ühtlasi kohtuda oma endiste kasutütardega.
Ootamatult leiab ta end oma eksnaise probleemide sasipuntrast ja lugu
aina hargneb ja hargneb... ja hargneb.
Arrugas (2011) e.
Wrinkles. Joonisfilm vanadekodu
elanikest. Loos on ka komöödia elemente, kuid eelkõige püütakse lahti
mõtestada vaimse tervise kadumise kogemust. Kuidas leppida enda
hääbumise paratamatusega? Üsna õõvastav pilt oli nö "hullude korruselt"
tulevaid hääli kuulatav Alzheimeri haige, kes teab, et ka temal tuleb
ühel päeval sinna kolida.
Edge of Tomorrow (2014). Ulmekas.
Tulnukad on enda kätte haaranud suure osa Euroopast ja rindejoon nihkub
aina edasi. Üks sõduritest satub ajasõlme ning peale iga suremist ärkab
uuesti lahingueelses päevas. Ja tuleb välja, et peale piisavat
harjutamist muutub ka kõige saamatum võitleja õite osavaks. Vahepeal
saab selgemaks kurjade tulnukate kurikaval kaitsestrateegia ning tekib
õrn lootus, et neid on võimalik võita.
The Grand Budapest Hotel (2014).
Hoogne põnevusfilm kahe hotellitöötaja seiklustest II maailmasõja eelsel
ajal. Filmi õhustik ja sümpaatsed veidrikud meenutasid Amélied (vt "Le
fabuleux destin d'Amélie Poulain").
Her (2013). Ulmekas. Mitte just
ülearu kauges tulevikus jõuavad tavakasutajateni tehisintellektil
põhinevad personaliseeritud operatsioonisüsteemid. Loo peategelane,
parajasti abielu lahutav keskealine mees alustab oma
operatsioonisüsteemiga armusuhet. Film lahkab päris põhjalikult sellises
ebavõrdses suhtes tekkida võivaid probleeme. Kuigi lugu keskendub ühele
peategelasele, näidatakse vilksamisi ka seda, kuidas tehisintellektid
ühiskonnas kanda kinnitavad.
The Secret Life of Walter Mitty
(2013). Unelema kalduv ajakirja fotolabori töötaja otsustab ennast kokku
võtta ja elult kõik väljakutsed vastu võtta. Kaduma läinud negatiivi
jälgi ajades läbib ta mõned maakera kõige metsikumad ja kaunimad paigad.
The Way Way Back (2013). Teismelise
poisi ema on leidnud uue kallima ja naudib viimase suvekodus uuesti
leitud noorust. Seevastu tema poeg tunneb end üleliigsena. Kuid leitud
uus sõber tekitab lootuse, et tegu ei olegi maailma kõige nõmedama
suvega. Juba neljas "hea" film viimase nädala jooksul... pehmeks olen
muutunud :P
Escape Plan (2013). Stallone ja Schwarzeneggeri äksifilm, mis on tavalisest rahulikum (vähemalt esimesed
kolmveerand filmist). Peategelased püüavad välja murda vanglast, mis on
suht hästi ära turvatud (samas vrld Must Delfiin...). Peamurdmist on
kõvasti ja edasi liigutakse teosammul. Mõnusat pinget jätkub filmi
lõpuni.
Cloudy with a Chance of Meatballs 2
(2013). Jätkumultikas. Veest toitu tegev masin on mõnda ega omasoodu
märatsenud ja enda ümber loonud tõelise elava toidu džungli.
About Time (2013). Midagi neile kes
armastavad ulmet (mina!) ja romantikast nõretavaid naistekaid (mina!).
Tim saab oma 21. sünnipäeval teada, et tema suguvõsa meesliikmetel on
võime oma minevikku rännata. Üksikasju ajarännu abil sättides loob ta
ideaalsed tingimused, et juhuslikult kohatud Maryst (vt "The Time
Traveler's Wife") saaks tema tüdruksõber.
Rush (2013). Tegelikest sündmustest
inspireeritud film ilusatest autodest ja kiiretest naistest. Kujutatakse
legendaarsete vormelisõitjate James Hunti ja Niki Lauda konkurentsist
nõretavat karjääri. Film on põnev vaatamine ka neile, kes vormeliajaloos
võhikud. Näiteks oli huvitav kahe peategelase erinev suhtumine oma
töösse ja ellu üldiselt (kaalutletud äriprojekt versus võimalus
hetke nautida).
Star Trek Into Darkness (2013).
Kultusseebi uusim filmiversioon. Kosmoselaeva Enterprise meeskond satub
vastamisi võimeka kurjamiga. Oleks ma vanemate Star Treki osadega
paremini kursis, olnuks film arvatavasti etteaimatavam ja igavam.
Ask tesadüfleri sever (2011) e.
Love Loves Coincidences. Türgi romantiline draama. Kaks
noort inimest kohtuvad ja armuvad. Tasapisi selgub, et nende elud olid
saatuse tahtel lapsepõlves märksa enam seotud kui nad mäletavad. Loo
lõpp kiskus muidu head muljet natuke alla.
Ordinary People (1980).
Perekonnadraama. Loo peategelaseks on koolipoiss, kes püüab peale venna
surma oma eluga hakkama saada. Tasapisi selgub, et probleem ei ole mitte
lihtsalt kurvast minevikust ülesaamine, vaid ka nende perekond ei toimi
päris nii nagu võiks.
Возвращение (2003) e. The
Return. Vaikselt kulgev film kahest vennast, kes lähevad oma
ootamatult välja ilmunud isaga autoreisile. Poistel kujuneb erinev
suhtumine isasse: üks on kahtlustav ja tõrjuv, teine aga usaldav ja
kontakti otsiv. Kuid mõlemad loodavad ühise loodusretke ajal oma isa
natuke paremini tundma õppida.
Empire of the Sun (1987). Ajalooline
draama. II maailmasõja ajal satuvad Shanghais kodunenud inglased ja
ameeriklased keerulisse seisu kui algab Hiina ja Jaapani vaheline sõda.
Peategelane Jamie (varateismeline Christian Bale!) on nö vati sees
kasvanud: terve oma senise elu on ta veetnud uhkes majas teenijate käe
all. Kuid nüüd lahutatakse ta oma vanematest ja lükatakse loodusliku
valiku meelevalda. Sama aega ja analoogilist olukorda kujutab tunduvalt
süngemalt Grave of the Fireflies.
Jurassic Park (1993). Nüüd siis 3D-s
ära nähtud. Film on ikka hea, sest tuletab meelde veel paremat raamatut.
Filmis on muidugi veidi rohkem verd ja lendavaid kehaosi ning vähem
bioeetilist arutelu... aga eriefektid jätavad jätkuvalt vägeva mulje.
Warm Bodies (2013). Peale suurt
õnnetust on maailma vallutanud sombid ja inimesed on koondunud kaitsva
müüri taha väikesesse linna. Kõlab tuttavalt? Kuid Resident Evili seeria
ja paljude teiste sarnaste filmide kõrval on tegu ikkagi meeldiva
vaheldusega. Pigem võiks paralleele tõmmata hetkel poppide ja
noortepäraste romantiliste vampiirifilmidega. Peategelaseks on noor
sombipoiss, kes püüab kohmakalt võita kauni neiu südant. Parim osa
filmist on peategelase sisemonoloogid ja mõnusa vindiga must huumor.
Oblivion (2013). Üle hulga aja üks
hea ulmefilm! Planeet Maa on sõjast tulnukatega lootusetult räsitud. "Efektiivne
tiim" Jack ja Victoria on jäetud Maale otsi kokku tõmbama ja tulesid
kustutama, kuid nad peaksid peagi teiste juurde Titaanile kolima. Kuid
kõik ei lähe nagu plaanitult ja Jack on sunnitud oma seisukohti ümber
hindama.
Как я провёл этим летом (2010) e.
How I Ended This Summer. Psühholoogiliselt pinev kuid
aeglaselt kulgev draama. Kaks meest, vana ja kogenud Sergei ning
tüüpiline tänapäeva noor Pavel töötavad koos Arktikas
meteoroloogiabaasis ja on ühiskonnast pea-aegu eraldatud (on
raadioside). Kogu elu rasketes oludes töötanud mees on nördinud, et
arvutimängudest ja tarbimisühiskonnast läbi imbunud noormees ei võta
tööd piisavalt tõsiselt. Kuna nende suhe on juba niigi pingeline, teeb
Pavel kriisisituatsioonis emotsioonidest kantud otsuseid ja olukord
kasvab üle pea. Sõltuvalt vaatajast võib see film osutuda ka väga nüriks (IMDb-s on huvitavad arutelud). Kuigi mõnest kohast ei pruugi kohe
aru saada, ei soovita ma siiski enne vaatamist filmi kohta lugeda.
Robot and Frank
(2012). Ulmesugemetega draamafilm. Endine juveelivaras peab
vaikset pensionipõlve ja püüab eirata aina süvenevaid mäluprobleeme.
Talle tuuakse abiks hooldusrobot. Algul nende suhe ei edene ja patsient
ei taha roboti soovitatud eluviisi muutusi järgida. Kuid siis leiavad
nad kompromissina mõlemale poolele aktsepteeritavad vaimset ja füüsilist
stimulatsiooni pakkuvad harjutused - sissemurdmised.
Oz the Great and Powerful
(2013). Ozi eellugu, mis käsitleb sündmusi enne Dorothy
saabumist. Kurja nõia ikke all vaevlevad elanikud panevad oma lootused
võlurile, kes on tegelikult tavaline mustkunstnik. 3D filmi vaatama
minnes on vägevad eriefektid tavaliselt niigi garanteeritud, kuid
seekord oli ka lugu ise täitsa põnev. Enne filmi vaatamist maksab
tutvuda klassikalise Ozi-looga, et paremini aru saada selle filmi
viidetest tulevastele tegelastele ja sündmustele (nt Arg Lõvi, vett
kartev nõid jms).
Elavad pildid
(2013). Kurvavõitu lugu mehest ja naisest, kinotehnikust ja
paruni järeltulijast, keda ühendab maja Tallinna vanalinnas. 20. sajandi
jooksul Eestit raputanud ajaloosüngmused pööravad ka nende elusaatust.
Visuaalne pool väärib selle filmi puhul erilist tähelepanu: iga osa
loost on esitatud vastava ajastu kinokunsti stiilis ja palju vaeva on
nähtud ajastutruudusega (riietus, soengud, esemed jms).
The Amazing Spider-Man
(2012). Tänu sellele, et peategelane on hoopis teistsugune,
pakub film värskendava alternatiiv-versiooni Ämblikmehe loost. Ühtlasi
on see ka nunnu armastuslugu. Mörisevad reptiloidid tuleb lihtsalt ära
kannatada, muidu mulle superkangelasefilmid meeldivad.
Muzi v nadeji
(2011) e. Men in Hope. Eelkõige stringistseeni
poolest tuntud tšehhi film. Üks filmi kahest peategelasest on vanem
härrasmees, kes on kogu elu kõrvalsuhteid harrastanud ja väärtustab
selliseid kogemusi kui hea abielu tugisammast. See elufilosoofia võlub
ka tema väimeest, kes alustab armuafääri särtsaka punapeaga. Film
valmistas positiivse üllatuse, sest vastupidisel eelarvamusele ei toonud
vaatajani mitte ainult kaunid kumerused, vaid ka huvitava mõtiskluse
abielust ja truudusest.
Movie 43
(2013). Mitmest väiksemast loost koosnev komöödiakomplekt,
ühendavaks lüliks on allavöö-naljad (vt "Extreme Movie"). Värskendav oli
näha mitmeid tõsiseid draamanäitlejaid neile tavatus rollis. Selliseid
filme tuleb muidugi hoolikalt doseerida, et naljad jätkuvalt naljakad
oleks.
Django
Unchained
(2012). Tarantino vestern. Pearahakütt hangib endale ühe
tööotsa jaoks abiks neegri, kellest saab peatselt tema hea partner.
Ajastut arvestades on see äärmiselt kummaline paar. Kuid koostöö sujub
ja lisaks suure hulga raha kokku ajamisele küpseb neil plaan üles leida
ja vabastada neegri teadmata kohta müüdud naine. Põnevust jagub filmi
lõpuni ja ootuspäraselt kostitatakse siin-seal vaatajat natuke liiga
ohtra vägivallaga. Kuna ma loen (kuulan) samal ajal Asimovi raamatuid,
siis tekkis huvitav analoogia neegrite- ja robotitepõhise
ühiskonnamudeli vahel.
Cloud Atlas
(2012). Läbi mitme ajastu (19. sajandist kaugesse tulevikku
välja) kujutatakse ühtede ja samade inimeste taaskehastusi. Kõige armsam
mõte oli kujutus armastusest kui loodusjõust - mõned hinged lihtsalt on
määratud kokku saama. Näitlejate grimm oli omaette vaatamisväärsus, mõne
näitleja tundis ära alles siis, kui lõputiitrites näidati. Lugu põhineb
samanimelisel raamatul, mida ma vist isegi olen kunagi lugenud (filmi
vaatamist saatis pidev deja vu).
Seenelkäik
(2012). Tuntud poliitik läheb kuluhüvitiste skandaali ajal
naisega seenele ja nad jäävad metsas kadunuks. Justkui olukord ei oleks
juba piisavalt keeruline, tuleb iga liigutuse ajal mõelda ka kolmandale
osapoolele: poliitilisele karjäärile. Olukorda vürtsitab nendega
liitunud hääletaja, rokkar Zäk.
English Vinglish
(2012). India koduperenaine on isegi perekonna keskel
sunnitud häbenema oma nappi inglise keele oskust. New Yorki sõit
sugulase pulmade ettevalmistamiseks annab talle harukordse võimaluse
teiste teadmata inglise keelt õppima hakata. Selle nelja nädala jooksul
ei parane aga mitte ainult tema keeleoskus, vaid ka enesehinnang. See on
filmi põhiline sisu, aga kõrvalteemana olid huvitavad ka arutelud
armastusest, abielust ja kohtustustest ning seda veidi teises võtmes kui
tavalistest ameerika filmidest tuttav.
Amour
(2012) e. Love. Kui räägitakse "koos vanaks
saamisest", siis tekib romantiline kujutlus üksteist üdini mõistvast ja
armastavast vanapaarist. See film sellist olukorda ei kujuta. Georges ja
Anne on filmi algul suhteliselt krapsakad kultuurilembesed vanainimesed.
Peale algul suhteliselt tühisena näinud atakki saabub Anne haiglast
tagasi ratastoolis ja osaliselt halvatuna ning palub meest, et teda enam
kunagi haiglasse ei viidaks. Mitte just esimeses nooruses olev abikaasa
võtabki naise hooldamise enda peale ja vähemalt algul tulevad nad
muutunud olukorraga päris hästi toime. Paraku Anne olukord halveneb väga
kiiresti ja Georges tunnistab abitult, kuidas armastatud inimesest jääb
järele vaid pidevalt hooldust vajav füüsiline kest. See on mõtlik ja oma
otsekohesuses üüratult kurb film.
(500) Days of Summer
(2009). Selle filmi võtavad kõige paremini kokku sõnad filmist
endast: see on lugu sellest, kuidas kohtuvad neiu ja noormees, aga see
ei ole armastuslugu. Tom armub uude töökaaslasesse Summerisse, kes aga
kuulutab, et ta ei taha poiss-sõpra ega usu, et selline asi nagu
armastus üldse eksisteerib. Ta on veendunud, et armastus on ilus
illusioon, mida filmitööstus inimestele peale surub, neis liialt kõrgeid
ootusi tekitades. Lootuses, et ta suudab tüdrukut muuta, on Tom algusest
peale määratud pettuma. Ka film ise jätab valdavalt üsna nukra mulje,
kuna kujutab paralleelselt suhte kujunemise võlu ja selle purunemise
valu, aga helgemad toonid ei jää ka olemata.
Ruby Sparks
(2012). Noor staar-kirjanik Calvin vaevleb oma uue romaani
kallal. Unanäost inspireerituna hakkab ta kirjutama romantilist lugu
kunstnikuhingega Rubyst. Väljamõeldud neiu muutub ühel hetkel luust ja
lihast inimeseks ning nende paberile pandud armastuslugu muutub
tõeliseks. Kõigile ideaalidele vastav ning paari sõrmeliigutusega
kohandatav kaaslanna on justkui suhteloto peavõit. Aga arvestades
Calvini keerulist iseloomu ei lähe muidugi kõik nii lihtsalt.
Обитаемый остров
(2008) e. The Inhabited Island ja
Обитаемый остров. Схватка (2009). See on Strugatskite raamatu
põhjal tehtud kaheosaline ulmefilm. Kosmoses huvireisi tegev Maksim teeb
hädamaandumise võõral planeedil. Seda maailma asustavad samuti inimesed,
kuid tema kui tüüpiline tuleviku maalane, kes on ilus nii seest kui
väljast, näib paratamatult tulnukana teiselt planeedilt (kes ta ju
tegelikult ongi). Tasapisi selgub, et elu selles võõras maailmas on
võrreldes Maksimi koduga üsna sünge: lihtsurelikud on eliidi meelevallas,
kardetakse sõda ning vähemused on jõhkralt alla surutud. Maksim usub, et
ta suudab elu planeedil õiglasemaks teha ja asub tegutsema.
Looper (2012). Aastal 2044 on
kuritegelikes ringkondades üsna tavalised nö sõlmijad. Need on
palgamõrtsukad, kelle ohvrid saadetakse neile tulevikust, sest 30 aasta
pärast on surnukehast vabanemine jälgi jätmata väga keeruline. Nagu
ajarännufilmides tavaline kohtub peategelane oma vanema versiooniga,
kellel on nende ühisest tulevikust hoopis isemoodi arusaam. Põnev oli
erinevate versioonide suhtlus ühise keha abil (kas siis oma vabal tahtel
või pahade käe läbi). Loos oli paar huvitavat pööret, seetõttu ei
soovita enne filmi vaatamist selle kohta palju lugeda.
Жмурки (2005) e. Blind Man's
Bluff. Film kujutab kriminaalide elu 90-te Venemaal. Vägivalda
on kõvasti, saab nalja ja näeb palju eriskummalisi tegelasi, samas
seeriad "Брат"
ja "Бумер" olid ikka paremad. Filmile andis palju juurde
jätkulugu tänapäevas.
Planet of the Apes (1968). Lugu on
vanast heast ulmeromaanist tuttav: seltskond kosmonaute maandub
planeedil, kus "looduse krooniks" on ahvid, kes peavad kosmonaute
tavalisteks rumalateks inimloomadeks. Filmis on raamatuga võrreldes
päris olulised muudatused, mis teevad loo tunduvalt loogilisemaks ja
usutavamaks. Vaatamata aastanumbrile ei torka tollased napimad
eriefektide võimalused (nt kosmoselaeva ja ahvide grimmi osas) väga
silma.
Fa yeung nin wa (2000) e. In
the Mood for Love. Lugu 1960-te Hong Kongist, kus naabriteks
satuvad kaks edukat abielupaari. Ühe paari mees ja teise paari naine
jõuavad tõdemusele, et nende sageli kodust eemal olevad abikaasad
petavad neid... omavahel. Suurem osa filmist kujutab petetud abikaasade
suhet: nad on teineteisele toeks ja jagavad ühiseid huvisid, kuid samas
jäävad kindlaks põhimõttele, et ei taha langeda oma petvate abikaasade
tasemele. Huvitav oli, et viimaseid praktiliselt filmis ei näidatagi (kui,
siis selja tagant). Omaette rolli teevad naispeaosalise imeilusad
kleidid (vt "Mad Men").
Dredd (2012). Selle filmi põhiliin
on suhteliselt tuttav: vana ja kogenud korravalvuri paariliseks
määratakse uustulnuk ja muidugi läheb kohe esimesel päeval hirmsaks
mölluks. Lihtsalt antud juhul toimub tegevus kauges tulevikus, uustulnuk
on paravõimetega ning nad on kinni kaabakaid täis kõrghoones (vt "The
Raid: Redemption"). Väikeseks kõrvalteemaks on ajataju mõjutav
narkootikum SLO-MO, mis võimaldab ära kasutada kõik 3D võlud. Äksi on
muidugi kõvasti, aga ka lugu ise on põnev jälgida.
Intouchables (2011) e. The
Intouchables. Halvatud mehe, rikka aristrokraadi järjekordseks
hooldajaks saab kõige hullematele stereotüüpidele vastav noor neeger: ta
on vangis istunud, elatub sotsiaalabist ja tükib naistele ligi. Kuid
huvitaval kombel toimib selline vastandlikkus väga hästi: puue ei ole
enam elu keskpunkt ja senine masendav rutiin hakkab murenema.
The Postman (1997). Täitsa hea
ulmefilm, mille tegevus toimub kaugel-kaugel tulevikus, aastal 2013 (!).
Peale sõdu ja katku on senine ühiskonnakord lagunenud ning ellujäänud on
suhteliselt isoleeritud väiksemates külakestes relvastatud riisujate
kamba meelevallas. Loodrist hulkur leiab kotitäie vanu kirju ning püüab
postiljoni teeseldes oma nahka päästa. Paraku noored ja vihased
külaelanikud võtavad ideest kinni ja hakkavadki tasapisi riiklikku
postiteenust taastama.
Wanted (2008). Üsna tüüpiline Timur
Bekmambetovi film. Suvaline kontorirott saab teada, et on salajase liiga
andekaima palgamõrvari sama-andekas poeg. Võiks arvata, et tema võimete
tõttu ülistatakse teda taevani ja võetakse austusavaldustega liigasse
vastu, aga päris nii ei lähe. Kangasse peidetud kood oli huvitav mõte.
Abraham Lincoln: Vampire Hunter
(2012). Liba-ajalooline film president Lincolni rääkimata loost
vampiirikütina. Kõige suurem miinus selle filmi puhul on totakas
pealkiri, lool endal pole viga midagi. Meeldisid kokkupuutepunktid
tegelike ajaloosündmustega (ja ajalooliste isikutega), mis olid teise
vaatenurga alt esitatud, nt Gettysburgi saadetava relvalasti pöördeline
tähtsus.
Hotaru no haka (1988) e.
Grave of the Fireflies. Hirmus kurb animafilm (legendaarse
raamatu legendaarne animaversioon) II maailmasõja ajal saatuse hooleks
jäänud kahest lapsest, poisist ja tema väikesest õest.
The Pirates! Band of Misfits (2012).
Plastiliini-animatsioon oma tööd armastavast, ent mitte just eriti
edukast piraadist. Kui ta aga kohtub Charles Darwiniga, siis tundub, et
ebaõnn hakkab viimaks ometi pöörduma. Tore komöödia, mis väärib
vaatamist ja väärib ka uuesti vaatamist (ohtralt väikeseid nalju, mida
ei pruugi kohe tähele panna).
Brave (2012). Multikas printsessist,
kellele meeldib punaste lokkide lehvides metsas luusida ja vibu lasta.
Seetõttu tekib tal vastuolu emaga, kes tahab tütrekesest hoopiski
täiuslikku daami kasvatada. Printsess otsib abi nõialt ja nagu aimata
võib, tuleb sellest suur jama.
Ted (2012). Jõuluimena ellu ärganud
kaisukarust saab poisi parim sõber. Aastaid hiljem selgub, et nende
kooselu ei saa paraku enam sellisena jätkuda, sest igal pool töllerdav
ropu suuga mõmmik on pinnuks silmas poisist sirgunud mehe kallimale.
Roppude naljadega kokku ei hoita, aga film ainult nendest ka ei koosne.
We Bought a Zoo (2011). Armas lugu
ema kaotanud perekonnast. Uue alguse lootuses ostab pereisa maale maja,
millega paraku käib kaasas raskustes virelev loomaaed. Paraku neelab
pargi külastajatele avamine meeletult raha ning ka naise kaotusvalu ja
kolimisest nördinud poeg ei tee elu lihtsamaks. Kuid nagu sarnastes
filmides ikka kaotavad kõik tasapisi uuele kohale südame.
The Aviator (2004). Tõsielul põhinev
draama lennundusgeeniusest ja filmiloojast Howard Hughesist, kes raha
paremale ja vasakule loopides tegi ajalugu mõlemas vallas. Film kujutab
teada kui ekstsentrikut ja seltskonnalõvi, kes vaevleb obsessiiv
kompulsiivse sündroomi käes. Filmi üks mõjusaimaid teemasid oligi see,
kuidas Hughes kaotab enesekontrolli ja vaimse stabiilsuse sellest ise
teadliku, kuid ikkagi abituna (vt "Black Swan").
The Karate Kid (1984). Kultuurilise
üldhariduse mõttes lõpuks ära vaadatud. Uude linna kolinud Danielist
saab kohalike karateõpilaste peksupoiss. Silmapaistmatu remondimees mr.
Myagi, kes juhtumisi on päris hea karateka, on veendunud, et vägivald ei
lahenda midagi, kuid siiski nõustub poissi oma omapärasel moel õpetama.
Meeldis, et kõik tähtsamad tegelased olid läbimõeldud karakteriga ja
huvitavad (sh kõige sümpaatsem oli paadunud optimistist ema).
Kokuriko-zaka kara (2011) e.
From Up on Poppy Hill. Armas animafilm Jaapani linnakesest
1964. aasta olümpiamängude eelses saginas. Loo peategelaseks on
keskkoolitüdruk Umi, kes peab hakkama saama õnnetult hukkunud isa
puudumise ja esimese armastusega, kuid lisaks püüab veel ka räämas
klubihoonet lammutamisest päästa.
Aliens (1986). Ulmesaaga teine film.
Ripley jääb natu kauaks (57-ks aastaks) magama, kuid on ärgates jälle
sunnitud tulnukate palneedile tagasi pöörama. Vahepeal on sealsed
paha-aimamatud kolonistid hätta jäänud ja rühm hambuni relvastatud
sõdureid tõttab olukorda uurima. Paraku on nad põhjendamatult
enesekindlad ja kaotused ei jää tulemata.
Alien (1979). Lõpuks ometi vaatasin
ära! Järgnevast kolmest filmist on see mingis mõttes huvitavam, sest
tegu on esimese sinisilmse kohtumisega, mis tekitab küsimusi võõra
tsivilisatsiooni kohta (hädamaandumise teinud laev, piloodi säilmed jne).
Edaspidi suhtutakse tulnukatesse juba õigustatud eelarvamusega, tekib
õudusfilmi õhustik ning mõnus ulmeline mõtisklus jääb tagaplaanile.
Seetõttu oli hea esimene "Alien" ära vaadata kohe peale "Prometheust", et
näha natuke laiemat pilti.
Snow White and the Huntsman (2012).
Nutikas klassikalise Lumivalgekese loo edasiarendus. Huvitav oli, et
selles filmis kuninganna ei ole lihtsalt kuri ja punkt, vaid püütakse
tema isikut natuke rohkem avada ja lahti seletada. Visuaalile on palju
rõhku pandud - on nii efektseid võitlusi kui ka kauneid vaateid. Lugu
ise on muidugi pigem lihtsakoeline.
Prometheus (2012). Ulmekas kaugest tulevikust. Kaks teadlast
näevad erinevatest maailma paigust kogutud arheloogilistes leiududes üht
ja sama tähekaarti. Selle töö tulemusena siirdub uurimisrühm
avakosmosesse lootes leida inimkonna (või ka kogu elu) loojad. Paraku
Tähevärava stiilis rõõmsat kultuuride kohtumist me ei näe ja tasapisi
tekib kahtlus, et see kauge maailm ei ole üldse sõbralik.
Meeskonnaliikmete hulljulgus aitab kaose puhkemisele muidugi ka kõvasti
kaasa. Aga täitsa hea film, on ohtralt võimsaid vaateid ja
mõtisklemisainet, õõva ja pritsivaid kehavedelikke muidugi ka.
Iron Sky (2012). Ulmekas maailmasõja järel Kuule peitunud
natsidest, kes otsustavad 2018. aastal Maale tagasi tulla (lendavate
taldrikutega ja puha) ja korra majja luua. Nime poolest on tegu
komöödiaga, kuid siin-seal torkab vahele terav kriitika maailma suurte
ja tugevate poliitilise tegevuse suhtes.
Serbuan maut (2011) e. The Raid: Redemption.
Indoneesia film. Eriüksuslased sisenevad uljalt kurjategijaid täis
tuubitud kortermajja, et kinni nabida nende ninamees. Paraku asjad ei
lähe päris nii lihtsalt nagu plaanitud. Möllu on kõvasti ning sealjuures
eelistatakse terariistu ja käsivõitlust, mitte tulirelvi. On suhteliselt
palju ebatraditsioonilisi detaile. Mitte just film, mida tahaks peatselt
uuesti vaadata, aga muljetavaldav siiski.
Rear Window (1974). Nädalateks ratastooli aheldatud mees
lõbustab end vastasmaja naabrite jälgimisega. Ühes korteris hakkab talle
aga silma naise salapärane kadumine ja ta teeb julge oletuse, et
abikaasa on naise mõrvanud. Kui tuttav eradetektiiv ei pea tõendeid veel
piisavaks, siis tuttavad daamid nii ei arva ning jälitustegevus
lükatakse täie hooga käima.
Transformers (2007). Tulnukrobotite seeria esimene film, kus
asjad saavad veidi selgemaks (kolmandast filmist alustamine ei ole ikka
hea mõte).
Amores perros (2000). Lõpuks üheks kokku jooksvad lood
inimestest, kelle elu armastus ei ole lihtsamaks teinud. Olulisel kohal
on ka koerad.
Dr. Strangelove or How I learned to Stop Worrying and Love The Bomb
(1964). Kubricku õite vana film. Hull kindral algatab tuumarünnaku
Venemaa vastu. Poliitikud saavad veast kiirelt teada, ent selgub, et
sündmuste kulgu õigele rajale saada on juba väga raske.
Zindagi Na Milegi Dobara (2011). India film kolmest sõbrast,
kes otsustavad poissmeestepeo asemel lõpuks ometi täide viia oma
unistuste reisi Hispaaniasse. Kogu aeg oli põnev ja lõpu eel toodi veel
sisse päris huvitav pööre. Ja India filmile tüüpiliselt on muusika
olulisel kohal. See oli natuke naljakas, et noormees, kes väidetavalt
keskendus liialt kontoritööle oli natuke liiga trimmis (vt
ridiculously photogenic guy).
Take Shelter (2011). Pereisa hakkavad vaevama apokalüptilised
unenäod tormist, mis muudab inimesed ja loomad hulluks. Hirmust, et see
eelaimdus võib tõeks osutuda, hakkab ta pere jaoks välja ehitama
maa-alust tormivarjendit. Seda ei ole ehk päris õige nimetada
ulmefilmiks, sest lõppkokkuvõttes ei olegi tõde (kas maailmalõpp ongi
tulemas) nii oluline. Lõviosa filmist on üks suur dilemma: kas
peategelane peaks tunnistama, et ta on lihtsalt hull ja joma
ettavalmistused katki jätma või arvestades, et äkki on tegu põhjendatud
hirmuga peaks ta püüdma iga hinnaga oma naise ja lapse elu päästa.
Rabat (2011). Kolm Hollandis elavat rosinasilmset sõpra
suunduvad pikale autosõidule Marokosse. Kultuurilstel erisustel (nt
vanemad kui laste tuleviku põhilised suunajad, vabameelsus, rassilised
eelarvamused) on filmis küll oluline osa, ent sellega ei ole liiale
mindud. Pigem on see lugu sõprusest ja enda koha otsimisest maailmas.
The Vow (2012). Peale autoõnnetust taastub Paige küll
autoõnnetusel saadud vigastustest, ent viimased viis aastat tema elust,
sh ka tema abikaasa Leo on mälust pühitud ja ka ta ise on täiesti teine
inimene - selline, nagu ammu enne paari kohtumist. Loo idee on väga
armas - kui kaks inimest on kord juba üksteist leidnud, siis kordub sama
stsenaarium niikuinii, st armastus tekib mingist müstilisest
kokkumääratusest mitte asjaolude kokkulangemisest.
Titanic - 3D (2012). Vana hea film lisamõõtmega. Osa asju on
ikka muutumatud (jäämäele sõidetakse jälle otsa ja Rose laiutab
jätkuvalt üksi uksel), osa 3D-s oluliselt võimsamad (lendamise hetk,
laev ise). See võib küll olla üks kauneimaid armastuslugusid filmilinal,
kuid lisaks sellele on tegu ka päris jubeda filmiga, kui mõelda selles
õnnetuses hukkunute arvule. Lähtuvalt samal ajal pooleli olnud raamatule
tekkis päris palju paralleele Forsyte'idega (Hockey on Soames, Rose on
Irene ja Jack on Bosinney).
50/50 (2011). 27-aastasel noormehel avastatakse vähk,
ellujäämistõenäosuseks on 50%. Kuigi algul võtab ta seda uudist
üllatavalt rahulikult, selgub aja jooksul, et lähedaste tugi on oluline.
Tyrannosaur (2011). Filmi peategelane Joseph on ägeda loomuga
mees, kes on ühtlasi oma raevuhoogude suurim ohver. Üliandestava
kristlase Hannah'ga kohtumine näib esmalt päikesekiirena mehe elus, kuid
toob kaasa uued probleemid ja valusad mälestused.
The
Adventures of Tintin: The Secret of the Unicorn (2011).
Raskestimääratava vanusega Tintin ostab endale laevamudeli, mida
äkitselt kõik endale tahavad, sest mudelis on peidus vihje varanduse
leidmiseks.
Lotte ja
kuukivi saladus (2011). Klassikaline armas koeratüdruk
Lotte lugu ohtrate kaunite maastikega. Parim mõte: vihmas mitte ei saa
märjaks, vaid tuhanded imeilusad tilgakesed teevad endale sinu
riietesse pesa.
Toki o
kakeru shôjo (2006) e. The Girl Who Leapt Through Time.
Eelmise vastu küll ei saa, aga ka täitsa hea animafilm. Koolitüdruk
avastab endas võime ajas tagasi hüpata. Algul kasutab ta seda enda elu
mõnusamaks tegemiseks, kuid mingi hetk selgub, et ka näiliselt tühistel
tegudel on tagajärjed.
Sen to Chihiro no
kamikaskushi (2001) e. Spirited Away.
Animafilm. Klassikaline võlumaailma eksinud väikese tüdruku lugu.
Koduteel väikese kõrvalepõike teinud perekond jääb võlumaailma lõksu.
Öös hakkab asju juhtuma ja nagu selgub, on tegu vaimude maailmaga, kus
kehtivad omad reeglid. Perekonna päästmine on tüdruku õlul. Detailidega
on meeldivalt palju vaeva nähtud: pea-aegu miski ei ole päris tavaline
ja kogu aeg lisandub fakte vaimude maailma elukorraldusest. Lihtsalt
imeilus: madalas vees libisev rong.
Blue Valentine
(2010). Kahe üheskoos last kasvatava noore argimured ja lõheneva pere
lugu on esitatud vaheldumisi vaadetega nende armumise aega. Filmi
põhitoon on nukker: vastastikusest armastusest on (vaatamata Ryan
Goslingi kutsusilmadele) saanud ühepoolne armastus.
La meglio gioventù
(2003) e. The Best of Youth. Itaalia film. Kahe venna
elu 60-test tänapäevani: nende rännakud maailmas ja heitlik haridus- ja
tööelu. Filmi üks huvitavamaid alateemasid on Giorgia lugu, ühtlasi
tollase psühhiaatria meetodite kriitika. Tegu on veidi autistliku neiuga,
kelle vennad otsustavad psühhiaatriahaiglast "päästa". Film näitab
teravalt erinevate patsientide näitel kuidas keskkond (nt pikem periood
voodisse kinni seotuna) võib veidi kummalise inimese muuta soiguvaks
ja sonivaks inimvareks. Filmis küll väga palju ei juhtunud, aga see
vaikne kulgemine oli vaatamist väärt.
Haevnen (2010) e.
In a Better World. Kahe taani perekonna lood mida ühendab
perepoegade sõprus. Kui Elias juhindub pigem Aafrikas arstina töötava
isa õpetustest, et vägivald ei ole eales lahendus, siis Christian usub,
et parim kaitse on rünnak ja põlgab kirglikult allaandjaid. Osa filmist
toimub ka Aafrika pagulaslaagris - kohalike gängstade jõhkrus rasedate
suhtes oli päris kole.
Flipped (2010).
Romantiline draama. Kui Juli ja Bryce väikeste lastena esimest korda
kohtusid, ei olnud see kohene vastastikune armastus esimesest pilgust,
kaugel sellest. Kuid neist saavad koolikaaslased ja aja jooksul jõuavad
tunded muutuda... ja siis veel kord muutuda. Erinevate tegelastega oli
mõnusalt süvitsi mindud, st miks keegi käitus just nii nagu ta käitus.
Rise of the Planet of the
Apes (2011). Ei maksa lasta end treilerist eksitada, tegu on
täitsa hea ulmefilmiga ja ei kujuta üldse inimesi sadade kaupa armutult
mahanottivaid ahve. Ajukahjustuse ravimi katsetamine ahvidel näitab, et
see tõstab ka oluliselt ahvide intelligentsust. Kui teadlane laborist
ahvibeebi koju viib, võib aimata, et pahandused ei ole kaugel.
Melancholy (2011).
Film algab uhkete pulmadega, mis aga ei kulge nii suurepäraselt, kui
arvata võiks. Loo teise poole peategelasteks on õed ja tuuakse sisse
filmi ulmeline element - planeet Melancholia, mis ähvardab Maaga kokku
põrgata. Parafraseerides - I wondered, why is Melancholia getting
bigger and bigger. And then it hit me. Ja von Trieri filmidele
kohaselt ei jäeta kasutamata ka võimalust pista vahele mõned kummalised
alastistseenid :P
Leon: The Professional
(1994). Palgamõrtsukas võtab väikese tüdruku enda hoole ja õpetuse alla.
Unbreakable (2000).
Esimest korda algusest lõpuni nähtud. Rongiõnnetusest ainsana eluga
pääsenud tavaline pereisa satub kokku kummalise mehega, kes avab tema
silmad, näidates, et mehel on tavatud võimed ja kõik eeldused, et saada
koomiksitest tuntud superkangelaseks.
Mitt liv som hund
(1985) e. My Life As A Dog. Et haigele emale rahu anda,
saadetakse tema pojad sugulaste juurde elama. Ega filmis nüüd väga palju
ei juhtugi, põhilised on kohtumised erinevate inimestega ja peategelase
filosoofilised heietuded, mis ikka ja jälle jõuavad tagasi kosmosekoer
Laikani. Kurb: ema, kelle põhifunktsioonideks on magamine ja laste peale
karjumine.
The Hangover Part II
(2011). Põhimõte on sama kui eelmisel filmil - seltskond saab kokku,
tähistab ja ärakab järgmisel hommikul ei-tea-kus. Kuna tegevus toimub
Tais, on film ka veidi vürtsikam (nt ladyboyd kogu oma hiilguses).
Drive (2011). Malbe
olekuga (aga mitte nii malbete tegudega) noormees sõbruneb üksi last
kasvatava naabriga. Vaataja näeb siinkohal vaimusilmas juba kena väikest
perekonda. Aga asjad ei lähe nii. Kurjategijatele veoteenust pakkuv
peategelane satub kehva tööotsa peale ning elu kisub veriseks. Spoiler
alert - treileris näidatakse ära kõik filmi võtmehetked.
Cidade de Deus
(2002) e. City of God. Elu kriminaalses Brasiilia
kolkalinnas kuuekümnendatest kaheksakümnendate aastateni. Eluteed
määravad kambad ja narkokaubanduse jõujooned. Lugu oli hästi esitatud,
paljudest väikestest vaatenurkadest kokku kleebitud. Üks väheseid filme,
kus ajas edasi-tagasi hüpped ei takistanud arusaamist (vt "Mad Men") ega
häirinud.
Final Destination 5
(2011). Vana hea slasher 3D-s. Seekord on härra S. Urm nördinud
grupi töökaaslaste peale, kes veavad teda alt ja põgenevad lagunevalt
sillalt. Loo põhiteema on vana, ent filmi tegijad suudavad taaskord
pakkuda nii üllatusi kui ka uusi vaatenurki.
Das Leben der Anderen
(2006) e. The Lives of Others. Ida-Saksamaal
pannakse agent pealtkuulama näitekirjaniku kodu. Aja jooksul läheb aga
noorpaar talle aina enam ja enam hinge ning ta suisa pigistab siin-seal
silma (kõrva?) kinni. Lõpp - loo jätk peale müüri langemist - andis
filmile väga palju juurde.
X-Men:
First Class (2011). Eellugu järgnevatele filmidele (vt X-men,
X2 jt), kujutab aega, mil kõik olid veel noored ja rumalad (nt kuidas
noor Professor X mutatsioonijuttudega naisi sebib) ning mõtisklevad oma
koha üle ühiskonnas.
Water for
Elephants (2011). Tsirkuserongi asukate trööstitust elust karmi
juhi käe all, millesse toob lootusrikkamaid noote tsirkuse-elevandi
liitumine. Ja muidugi ei saa hakkama ilma noorte keelatud armastuse
loota.
Kiraware
Matsuko no isshô (2006) e. Memories of Matsuko.
Väga kurb, aga samas ka väga meeldejääv film. Poiss pannakse koristama
korterit, kus elas tema tädi, kelle olemasolust tal enne aimugi polnud.
Oma viimased aastad prügi sees elanud ühiskonna heidikul oli väga kirev
ja vähemalt algul ka suurt tulevikku tõotav elu. Paraku tal lihtsalt ei
vedanud, käis aina enam alla, tõrjuti perekonnast ja naine liikus (ise
neid siiralt armastades) ühe vägivaldse mehe juurest teise juurde, sest
see oli "parem kui üksi olla".
Gattaca (1997). Tulevikumaailm, kus
enamik inimesi on enne sündi geneetiliselt täiustatud ja nende karjääri
määravad bioloogilised eeldused, mitte tegelik võimekus. Kontrolli
mõttes on kõikjale üles seatud kiirtestrid inimeste identifitseerimiseks.
Geneetiliselt vähemväärtuslik noormees alustab elukestvat pettust, et
teise isiku nime all täita oma kosmoselennu unistus.
Source Code (2011). Sõdur ärkab
ronis võõra mehe kehas ja tal on 8 minutit aega, et välja nuputada, kes
reisijatest on pommiplahvatuse taga. Need 8 minutit korduvad aina uuesti
ja uuesti (vt "Groundhog Day"). Seejuures selgub, et ka tema enda lugu on
suhteliselt müstiline. Kummaline: loogiline olnuks kohe alguses
kitsendada kahtlusaluste ringi neile, kes enne plahvatust rongist
väljusid.
127 Hours (2010). Tõsielul põhinev
lugu kaljulõhesse lõksu jäänud matkajast. Tõenäoliselt 90% inimestest
vaatab seda filmi selleks, et näha, kuidas tüüp endal käe otsast ära
lõikab, aga tegelikult on muuski osas vaatamist väärt.
Kokuhaku (2011) e.
Confessions. Psühholoogiline triller õpetaja
kättemaksust tema tütre tapnud õpilastele, keda reaalse karistuse eest
kaitseb alaealisus. Kas asi on ainult minus või ajavad kõigile Jaapani
koolitüdrukud (vt "Battle Royale") kõigile judinad ihule?
Papillon (1973). Tõsielul põhinev
lugu korduvatest põgenemiskatsetest Pratsuse Guajaana vanglast. Päris
masendav, sest igale ebaõnnestunud katsele järgnes karistuse pikendamine.
Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides
(2011). Tüüpiline selle seeria film - selline, nagu eeldad. Seekord retk
igavese nooruse allikale. Näkiteema oli kõige meeldejäävam.
Soylent Green (1973). Aasta 2022.
Filmi põhiliinist oluliselt huvitavam on ülerahvastatud ja
keskkonnakriisis maailma kujutus - toiduvarude ammendumine, kuhjakesi
tänavatel elamine, lugemisoskuse langus, vanurite "koju saatmise" teenus
jms.
Zeitgeist: Moving Forward (2011).
Dokumentaal - filmid sellest, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad,
on alati hirmus haaravad. Teemaks praeguse majandusmudeli jätkusuutmatus
ja vajadus uue, loodusega paremini klappiva süsteemi vajalikkusest.
Eelnevatest (vt "Collapse" ja "Inside Job") huvitavam, kuna ei rääkinud nii
kitsalt vaid majandusest, nt oli huvitav geenide-keskkonna mõjude
seletus ja ideaalse linna mudel.
The King's Speech (2010).
Kokutamisega kimpus oleva (tulevase) George VI ja tema kõneteraapias
käimise lugu, mille käigus toimub ka sõbrunemine lihtsurelikust
terapeudiga, kes püüab kõneprobleemi hingelisi tagamaid ravida.
Stand by Me (1986). Ohtralt telekast
näidatud, nüüd lõpuks ka ühes tükis ära nähtud. Neli poissi rändavad ja
avavad üksteisele oma sisemaailma. Nagu filmi lõpus öeldakse - sellist
sõprust nagu teismelisena enam hiljem ei leia.
Black Swan (2010). Baleriin püüab
leida endas "kurja kaksikut", et edukalt tantsida musta luige rolli. Kui
reaalsus on elektri-impulsid sinu ajus, ja ettekujutus on
elektri-impulsid sinu ajus, siis kuidas saabki neil kahel täie
kindlusega vahet teha?. Lõpuks ei saa enam vaatajagi aru, mis toimub
päriselt ja mis mitte.
Office Space (1999). Ahistatud
kontoritöötajad otsustavad vastu hakata.
The Road (2009). Isa ja poeg
rändavad postapokalüptilisel maastikul ja püüavad rasketes oludes
inimlikkust säilitada.
Suck (2009). Rokkbänd avastab, et
vampiirid laval on tõeline publikumagnet ja nende karjäär hakkab edenema.
Väga kirevat, põnevat lugu küll ei ole, aga on ohtralt häid nalju ja
head muusikat. Teistmoodi.
The Good, the Bad and the Ugly
(1966). Varanduse otsingud metsikus metsikus läänes omavaheliste
jagelemiste kiuste. Kategooriast IMDB top 250.
Inception (2010). Positiivsetest
kangelastest pätid üritavad ohvrisse istutada äriimpeeriumi lagunemiseni
viivat mõtteidu. Originaalloost (ja paralleelsest armudraamast)
huvitavam on asja idee ise - uppumine unenäosse unenäos, ärkamine nt 50
aastat kestnud vägagi reaalsest paralleelelust.
Shutter Island (2010). Krimilugu
kahtlasel (või siis mitte) hullumajasaarel. Sõjaväelise taustaga mees
otsib niidiotsi ning vaevleb oma kurva peredraama käes.
Shrek Forever After (2010).
Iseenesest tüüpiline etteaimatav lugu, mille moraaliks on, et perekond
on parim. Aga asja päästis, et film võttis uue huvitava vaatenurga - kui
hirmus koht oleks Far Far Away ja kui õnnetu saatusega oleks Fiona siis,
kui Shreki ei oleks kunagi sündinudki (vt "It's a Wonderful Life").
Mr. Nobody (2009). Ulmemaiguline
armastuslugu (või lood, kui täpne olla). Poiss näeb ette kõigi oma
otsuste tagajärgi tulevikus (kuhu kolib, kellega abiellub, kuidas sureb)
ja on seetõttu võimatu valiku ees - kumma vanemaga minna peale nende
lahutust. Ja et veel rohkem ulmet sisse tuua - osa tegevust toimub
aastas 2029, mil ta on viimane surelik.
О чём говорят мужчины
(2010) e. What Men Talk About. Mõningases keskeakriisis
tüübid autoretkel. Osa nalju jäid kindlasti keelebarjääri taha, tuleb
eestikeelse tõlkega üle vaadata.
Kick-Ass (2010). Tavaline poiss
otsustab superkangelaseks hakata (ses suhtes sarnane Defendorile).
Defendor (2009). Draamakomöödia.
Tavaline (või siis "eriline") mees võitleb kodukootud superkangelasena
pahade vastu, sõbruneb tänavatüdrukuga, püüab üle saada ema surmast jms.
An Education (2009). Draama -
koolitüdruk 60-te Londonis õpib usinalt erakoolis eesmärgiga minna
Oxfordi. Kui tema ellu ilmub vanem austaja, siis tundub, et elus ei
olegi vaja pingutada, sest kõik ihaldusväärse saab niigi kätte.
Brothers (2009). Kaks venda - üks
äsja vanglast vabanenud, teine elukutseline "kangelane" ja pereisa. Kui
teatatakse, et vend on Afganistanis surma saanud, hakkab kriminaal ja
pere must lammas pingutama ja venna peret abistama. Toimub ka hingeline
lähenemine naise ja lastega (aga midagi ei juhtu). Asi läheb keeruliseks
siis, kui surnuks peetu tagasi koju jõuab.
Total Recall (1990). Schwarzenegger
on Marsil (või siis ei ole) ja aitab kohalikke. Suurepärane ulmefilm,
mis pakub ohtralt mõtisklemisainet. Samas ka üliverine äksifilm, kus
tegelasi vigastatakse lähimate ettejuhtuvate vahenditega.
The Lovely Bones (2009). Mõrvatud
tüdruk jälgib enda lähedast ja mõrvari elu taevast (või midagi
sinnakanti). Põnevust jätkus kogu filmi ajaks, aga lõpp jäi kuidagi
puudulikuks, st ei olnud tüüpilist õigluse võidulepääsemise hetke.
Up (2009). Torisev vanainimene
täidab lõpuks oma eluunistuse ja läheb Lõuna-Ameerikasse. Lugu ise oli
tüüpiline - saadakse sõpradeks ja tuleb välja, et inimesed ei olegi nii
halvad/head kui algul tundus. Rääkivad koerad meeldisid kõige rohkem...
Krabat (2008). Samanimelise raamatu
põhjal. Poiss läheb veskisse kurja nõia õpilaseks.
Москва слезам не верит
(1980) e. Moscow Does Not Believe in Tears. Sellest,
kuidas naiste õnne määrab sobiva mehe leidmine.
Dorian Gray (2009). Eks lugu on
teada-tuntud ja üllatusi ei pakkunud, aga oli tore seda kõike pildis
näha.
Avatar (2009). Lugu iseenesest on
tüüpiline (meenutab filmi "Battle for Terra"), aga milline loodus ja 3D muidugi...
esimene 3D elamus naljalt meelest ei lähe.
The Time Traveler's Wife (2009).
Lugu mehest, kelle geenihäire viib teda vahel ootamatult teise aega (ja
nagu pealkiri viitab, ei tule see abielule eriti kasuks).
The Piano (1993). 19. sajandi tumm
naine abiellub mehega, kes talle ei meeldi. Romantikal ja klaveril on
filmis kandev roll. Vahepeal on natuke sünge, aga muidu hea film.
Charlie and the Chocolate Factory
(2005). Poiss võidab pääsme kummalisse vabrikusse. Ohtralt veidraid
nalju.
Edward Scissorhands (1990).
Muinasjutt sellest, kust tuleb lumi.
Magnolia (1999). Kokkujooksvad lood
eri inimestest (surev mees, lapsgeenius, eneseabi lektor jms), kes
kurvast minevikust takistatuna otsivad oma õnne.
El Laberinto del Fauno (2006) e.
Pan's Labyrinth. Muinasjutt, mis põimitud fašistliku
Hispaania loosse. Lõpp oli ehk etteaimatav, aga muidu tore film.
Cloudy with a Chance of Meatballs
(2009). Katastroofimultikas linnast, kus taevast sajab toitu.
Harry Brown (2009). Vanamees astub
nahhaalsete kodupiirkonna nolkide vastu. Gran Torino sarnane, ent veel
masendavam.
ExTerminators (2009). Tugirühma
naised hakkavad oma ja teiste probleeme lahendama tüütuid mehi tappes.
Zombieland (2009). Õuduskomöödia
sombidega täitunud Ameerikast.
Frequently Asked Questions About Time Travel
(2009). Kolm tüüpi avastavad, et kohaliku baari vets toimib ajamasinana
- kõlab tobedalt, aga tegelikult põnev vaadata.
The Boat That Rocked (2009). 60-tel
läheb laevalt eetrisse rokiraadio, mis on ametivõimudele pinnuks silmas.
State of Play (2009). Suurfirmade
vandenõu ja segast lugu lahti harutav ajakirjanik.
The Hangover (2009). Peigmees kaob
poismeestepeo ajal ära ja järgneval hommikul ei mäleta keegi mitte
midagi.
Perfume: The Story of a Murderer (2006).
Taaskord hea film veel parema raamatu põhjal.
The Cell (2000). Elu sarimõrvari peas,
st tema mõttemaailmas. Päris õudsaid kohti on ka - õhtul hilja ei maksa
vaadata.
Memoirs of an Invisible Man (1992). Taaskord üks
nähtamatu mehe lugu.
Extreme Movie (2008). Komöödia, ports väikeseid lugusid
(allavöö-naljad).
The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe
(2005). Üks täiesti talutav fantaasiafilm (seda ütlen mina,
kellele ei meeldinud Sõrmuste Isanda raamatud, Narnia kroonikaid pole ma
õnneks lugenud). Kenad vaated, üllad mõtted, suured võitlusstseenid jms.
Van Helsing (2004). Vampiirid, Frankenstein, libahundid
ja kõik muu ühes puntras koos. Visuaalne pool on väga ilus.
Secondhand Lions (2003). Poiss on sunnitud oma imelike
onude juures elama - vanade ja noorte sõbrunemise lugu.
Le fabuleux destin d'Amélie Poulain
(2001) e. Amelie. Hoogne südamlik lugu natuke veidrast
Pariisi neiust, kes teeb ümbritsevatele head.
Role Models (2008). Taaskord tüüpiline
vanade ja noorte sõbrunemise lugu, aga täitsa vaadatav.
The Baker (2007). Mõnus komöödia palgamõrtsukast, kes
tahab aja maha võtta ja asub pagarina tööle külakesse, kus teadupärast
teatakse varsti kõigist kõike (või vähemalt arvatakse, et teatakse).
Serenity (2005). Ulmekas, seriaali
Firefly jätk. Kosmoselaevad, vandenõud, kurjad geeniused, verejanulised
koletised jms.
Harold & Kumar Escape from
Guantanamo Bay (2008). Komöödia, 2004. aasta filmi järg.
Battle Royale.
Film sellest kuidas Jaapani koolilapsed üksteist tapavad - film ise
pakub märksa enam, kui suvaline tapafilm (samas II osa on täielik jama).
Samanimelise raamatu põhjal.
Batman Begins (2005). Uue Batmani filmiseeria esimene
film. Teada-tuntud lugu superkangelasest, kelle supervõimeks on raha (vt
"Iron Man").
Shaun of the Dead (2004). Sombi-komöödia. Esimesel
vaatamisel oli see minu jaoks küll täielik õudusfilm... teisel korral
juba komöödia.
The Princess Bride (1987). Mõnusa huumoriga
muinasjutu-stiilis seiklusfilm.
The Notebook (2004). Vanakeste noorusmälestused, kurb
romantiline film.
27 Dresses (2008). Armastusfilm naisest, kes käinud
paljudes pulmades, aga ainult pruutneitsi ja külalisena.
Forrest Gump (1994). Raamat on muidugi
parem ja hoopis teistsugune (W Groom. Forrest Gump. 1995).
|